Osa tähtsaimatest kemikaalidest ümbritsevas keskkonnas on Euroopa Liidu riikides välis- ja siseõhu saasteained, sh asbesti kõik liigid, benseen, diiselmootori heitmed, ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (polycyclic aromatic hydrocarbons, PAH-ühendid); vee ja toidu saasteained, nt arseen ja anorgaanilised arseeniühendid; ning püsivad orgaanilised saasteained (persistent organic pollutants, POP-ühendid) , nt dioksiinid. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (International Agency for Research on Cancer, IARC) klassifitseeris hiljuti õhusaaste saasteainete seguks, mis võib tekitada vähki.

Mitmete vähkkasvajate kohta on olemas piisav tõendusmaterjal, et neid põhjustavad keskkonnas esinevad keemilised ained. Tähtsaimad neist on kopsu-, kusepõie- ja nahavähk, samuti mesotelioom (rindkere- ja kõhuõõnt ning südant ümbritsevat ruumi vooderdavast kaitsekihist — mesoteelist — lähtunud vähkkasvaja), leukeemiad ja lümfoomid (joonis 1).

Joonis 1: Ümbritseva keskkonna keemiliste ainetega seotud peamised vähipaikmed

cancer-sites-environment

Allikas: © iStockphoto.com.

Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) hindab pidevalt kemikaalide ja muude ainete potentsiaali tekitada inimestel vähki. Sellised Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse või muude rahvusvaheliste või riiklike asutuste hinnangud on tavaliselt vähiennetuse esimene etapp, mis võimaldab otsusetegijatel võtta meetmeid, et vähendada või vältida inimeste kokkupuudet teadaolevate või vahel ka oletatavate vähki tekitavate ainetega.

Muud olulised ümbritseva keskkonnaga seotud kokkupuuted on keskkonna tubakasuits (ehk tahtmatu, passiivne suitsetamine), radoon ja päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus).