12 VIISI VÄHENDADA ISIKLIKKU VÄHIRISKI

Saasteained

icon-tobaccoTöökohas kaitske end vähkitekitavate ainete eest, järgides tervise- ja ohutusnõudeid.

Ümbritsevas keskkonnas, sh töökohas, on tuhandeid tehislikke või looduslikke aineid, millest osa võivad tekitada vähki. Paljud neist ainetest on kemikaalid.

Vähki tekitavate ainetega kokkupuute vähendamine sõltub valitsuste meetmetest ja poliitikast kodanike kaitseks kahjulike ainete eest ning üksikisikute tegevusest ja kohustustest nõuannete järgimisel. Töökoha, ümbritseva keskkonna või kodus esinevate vähki tekitavate keemiliste ainete ohjamiseks on vaja mõlemat tüüpi tegevusi. Valitsustel tuleb määratleda põhimõtted ja kehtestada reeglid (nt kaitsvad piirnormid, ohutustsoonid, teatavate keemiliste ainete keelustamine) ning seirata nendele nõuetele vastavust; tootjatel või muudel tööstusharudel tuleb sobitada tööprotsessid nõuetele vastavateks ning tööandjad peavad tagama töötajate kaitsemeetmed (nt kaitsevarustus). Näiteks on Euroopa direktiivis 2004/37/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, sätestatud, et töötajate kokkupuute vältimiseks kantserogeenidega peab tööandja regulaarselt hindama ja juhtima kantserogeenidega kokkupuute riski; teatama pädeva asutuse nõudmisel kokkupuutega töötajate arvu, kaitsemeetmed jms ning teavitama töötajaid toimunud tavapäratutest kokkupuutejuhtumitest.

Üksikisikud saavad samuti edendada tervislikumat keskkonda, nt aidates vähendada õhusaastet, kui kasutavad harvem autot. Vähiennetussoovitus üksikisikutele: töökoha tervise- ja ohutusnõuete järgimine on väga oluline.

Muud tähtsad seisukohad on: i) töökeskkonna tõttu tekkinud vähkkasvajad on ennetatavad, millega rõhutatakse, et töötajate kaitse on hädavajalik ning töötajatel tuleb seda toetada ja nõuda; ii) kuigi kehtivad mitmed õigusnormid, mis on vähendanud kokkupuudet paljude vähki tekitavate ainetega, on võimalik olukorda veelgi parandada.