Stressi ei ole tunnistatud vähki tekitavaks teguriks. Erinevates töökeskkondades tehtud ulatuslik Euroopa meeste ja naiste uuring on näiteks osutanud, et töökoha stress on vähetõenäoline vähi riskitegur. Stressirohked olukorrad võivad põhjustada mõne isiku puhul ebatervislikku käitumist, nt suitsetamist, ülesöömist või alkoholi liigtarbimist, mis suurendavad vähiriski.
- Kui olulised on vähki tekitavad keemilised ained töökohas ja ümbritsevas keskkonnas?
- Mis on ümbritseva keskkonna tähtsaimad potentsiaalselt vähki tekitavad keemilised ained ja mis vähkkasvajaid nad põhjustavad?
- Kas kontroll ümbritseva keskkonna vähki tekitavate keemiliste ainete üle on piisav? Kas inimeste kaitse on piisav?
- Kas on olemas vähki tekitava keemilise ainega kokkupuute ohutu tase?
- Mida saab teha enda ja oma pere kaitseks?
- Väidetavalt on olemas ka muid vähki tekitavaid kemikaale, nt teatavate plastide koostises olevad kemikaalid. Kas seetõttu peaks muretsema?
- Kas peaks muret tundma tööstuspiirkonnas või selle lähedal elades?
- Mis kutsealadel on suurenenud vähirisk ning millised on tähtsaimad vähkkasvajad?
- Kas töökeskkonnas esinevate keemiliste ainete vahel võib tekkida koostoimeid või kas neil on koostoimet elustiiliteguritega?
- Kuidas teha kindlaks, kas vähkkasvaja on põhjustatud keemilistest ainetest töökohas?
- Kas töökohas esinevate vähki tekitavate ainete ohjamine on piisav ja mida saab teha enda ja oma pere kaitseks?
- Kas töökohas on võimalik vähiennetus- ja tervisedendusmeetmete võtmine?
- Kas tööstress põhjustab vähki?