Selle kohta, kui suur osa vähkkasvajatest on tegelikult põhjustatud keskkonna keemilistest ainetest, on olemas kaks väärarusaama.
Esiteks tuleneb suur risk intensiivsest kokkupuutest mitme aasta vältel: pigem vähiohtlikust kokkupuutest töökeskkonnas kui kokkupuutest sama kemikaali sisalduse palju väiksema tasemega ümbritsevas keskkonnas.
Teiseks võib riskil üksikisiku seisukohast olla koguelanikkonnaga võrreldes erinev tähendus. Suhteliselt väike üksikisiku risk, nt kopsuvähirisk õhusaastest või keskkonna tubakasuitsust, võib paljude inimeste kokkupuute korral avalduda suure vähijuhtude arvuna elanikkonnas, samas kui töötajate väikse rühma intensiivne kokkupuude põhjustab vaid kokkupuutega isikute suure vähiriski, kuid kogu elanikkonna vähijuhtude arv püsib väiksena.