Igaüks võib vähki haigestuda, kuid mõnel inimesel on oht suurem käitumuslike või keskkonnategurite tõttu (neil, kes suitsetavad tubakatooteid, tarbivad alkoholi, on ülekaalulised või rasvunud, toituvad ebatervislikult, liiguvad vähe või puutuvad kokku teatavate nakkustega, kiiritusega või kemikaalidega, mis tekitavad vähki). Mõned inimesed sünnivad pärilikult kõrge vähiriskiga.

Euroopa vähitõrje reeglistik teavitab inimesi sellest, mida nad saavad iseenda ja oma pere heaks teha, et vähendada vähki haigestumise või selle tõttu kannatamise ohtu. Kõnealused soovitused põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel.

Paljud tegurid, mis võivad suurendada või vähendada vähktõppe haigestumise ohtu, on hästi teada. Sellegipoolest pole enamiku vähktõve liikide puhul võimalik prognoosida, millised sarnaste ohuteguritega inimesed vähki haigestuvad ja millised mitte.

Suurel enamikul kopsuvähi juhtumitest on teada, et vähki põhjustas suitsetamine. Muude tuntud vähivormide (nt soole- või rinnavähi) puhul on vaid pooli juhtumitest võimalik seletada tuntud põhjustajate kaudu ning mõningatel vähiliikidel (nt eesnäärmevähk) veelgi vähem.

Kuigi vähki haigestumise ohtu on võimalik vähendada, jääb mingi oht alati alles. Ligikaudu pooli kõikidest vähktõvevormidest on võimalik vältida, kui kõik inimesed järgiksid kõiki Euroopa vähitõrje reeglistiku soovitusi.

Levinumad vähiliigid diagnoositakse enamasti pärast keskikka jõudmist, kuid pole kunagi liiga vara või liiga hilja hakata vähiennetuse nimel tegutsema. Mõned soovitused on mõeldud laste jaoks, et vähendada nende ohtu vanemas eas vähki haigestuda. Tervislike eluviiside järgimine ja ebatervislike eluviiside vältimine on kasulik igas vanuses.

Sõeluuringuga on teatavaid vähivorme võimalik avastada varases etapis, kus ravi on tõhusam. Mõne vähivormi puhul on olemas ka vähieelsed staadiumid, mida on võimalik vähi sõeluuringute kaudu avastada ja mille vähiks edasi arenemist on võimalik ennetada. Euroopa vähitõrje reeglistik soovitab tõhususe poolest tuntud sõeluuringute programme.

Teatavate viiruste vastu vaktsineerimine võib vähendada maksa- ja emakakaelavähi ohtu.

Harjumused, mis kaitsevad vähi eest, kaitsevad ka teiste Euroopa Liidus peamiste surma ja puuet põhjustavate haiguste eest, nagu südame-veresoonkonna- ja hingamisteede haigused ning diabeet.