Kõiki vähiliike põhjustavad kõrvalekalded (mutatsioonid) keharakkude DNA-s. Kehal on mõne mutatsiooni vastu kaitse olemas, kuid see ei pruugi välismõjuritega – näiteks vähkitekitavate kemikaalidega tubakasuitsus, kiirguse ja mõne nakkusega – toime tulla. Mõnikord võib keha toiteainete taseme ja kehas toodetud hormoonide tõttu nende geneetiliste kõrvalekallete esinemise tõenäosus olla suurem.

Peamine vähi tekkepõhjus Euroopa Liidus on suitsetamine. Ülekaal või rasvumine, kehv toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja alkoholi tarbimine mängivad rolli selles, et ebatervislikud eluviisid on teine peamine vähipõhjustaja. Päikesepaiste ja mõned muud kiirgusallikad (nt radoon) on samuti olulised, samuti teatavad nakkused ja kokkupuude kantserogeenidega töö juures.

Mida rohkem inimesed nende teguritega kokku puutuvad (oluline on nii kokkupuute kestus, sagedus kui ka tase), seda suurem on oht vähki haigestuda.