Tavaliselt jah, sest töökohas esinevad vähki tekitavad ained on välditavad ohud. Seega on edukaim ennetusviis vältida nende kasutamist või teket töökohas, kasutades näiteks asendustehnoloogiaid või -aineid. Enamasti vajab selline sekkumisviis, et asutused rakendaksid ametlikku kontrolli. Tänapäeval on kõigis Euroopa Liidu riikides ohtlikke aineid käsitlevad õigusaktid, millega kehtestatakse tööandjate ja töövõtjate kohustused, mis tähendab, et töötaja kohustus on täita tööl kehtivaid ohutusnõudeid. Selle tulemusena on vähenenud kokkupuude paljude vähki tekitavate ainetega töökohas.

Miks siis vaid "tavaliselt jah"?

Õigusaktid üksi ei kaitse: kaitsemeetmed tuleb kohaldada ja töötajad peavad täitma tervise- ja ohutusjuhendeid. Seepärast peab olema pidev järelevalve kaitsesuuniste täitmise üle. Töökoha seire tagab, et kokkupuude vähki tekitavate ainetega õhus esinevate ainete sissehingamise, nahakontakti või ainete sissevõtmise kaudu on minimeeritud. Olulised meetmed (vt joonis 3), mida tavaliselt võtab tööhügieenik:

• nende tööprotsesside kontrollimine, milles aineid kasutatakse või genereeritakse;
• ohutuseeskirjade järgmise tagamine;
• ainete sisalduse mõõtmine õhust;
• personali isikukaitsevahendite asjakohasuse (nt kaitsekindad, kaitseprillid, kaitseriietus jne), nende õigesti kasutamise ja korrasoleku tagamine;
• töötajate hea isiklikku hügieeni edendamine;
• vajadusel töötajate kemikaalidega kokkupuute mõõtmine (bioseire), asjakohaste registreerimis-, teatamis- ja läbivaatamismenetluste algatamine ja ülalpidamine.

Joonis 3: Kokkupuute ohjamisprotsesside tavapärane järjestus

Allikas: National Institute of Occupational Safety and Health/Centers for Disease Control and Prevention loal: Control Banding Safety and Health, Web Topic Page, www.cdc.gov/niosh/topics/ctrlbanding/default.html.