Jah. Mida enam on organismis rasva, seda suurem on teatavate vähkkasvajate tekke tõenäosus, sh soolevähi (käär- ja pärasoolevähi), neeruvähi, söögitoruvähi, kõhunäärmevähi, sapipõievähi ning naistel ka rinnavähi (menopausijärgses eas), endomeetriumivähi (emakalimaskesta vähi) ja munasarjavähi tõenäosus.
Liigne keharasv suurendab vähiriski tõenäoliselt seetõttu, et see soodustab põletikku ja suurendab paljude kasvufaktorite ja hormoonide sisaldust, mis omakorda soodustab vähirakkude vohamist.
Kuigi rasvunute risk on suurim (nt soolevähirisk suureneb ülekaalulistel 15% ja 32% rasvunutel, kelle kehamassiindeks [BMI] ületab 30 kg/m2), suureneb risk pidevalt keharasva koguse suurenedes. Seepärast on soovitav hoida kehakaalu normaalvahemikus, aga võimalikult väiksena. See sõltub loomulikult inimese kehaehitusest. Haprama kehaehituse puhul võiks püüelda normaalvahemiku väiksemate väärtuste poole, samas tugevama (jässaka) kehaehituse puhul võivad eesmärgiks olla normaalvahemiku keskmised või suuremad väärtused.
Mõne väga lihaselise inimese kehamassiindeks võib vastata "ülekaalu" või koguni "rasvumise" kategooriale, kuigi neil liigset keharasva ei ole. Enamikul kehamassiindeksi neisse kategooriatesse kuuluvatest on siiski põhjuseks liigne keharasv.