Jah. Tubaka tarbimine on vähi peamine põhjus, mis on välditav. Tubakat ei ole võimalik tarbida ohutult. Suitsetamine on kõige ohtlikum tubaka tarbimise viis, kuna suurim vähirisk tekib tubaka põlemisel ehk tubakasuitsust, sest enamik toksilisi aineid, sh kantserogeene, tekib põlemisprotsessi käigus. Tubakas, eriti suitsetamisel, tekitab eri tüüpi vähkkasvajaid. Tubakas tekitab vähki ka mittesuitsetajatel, kes hingavad sisse suitsetajate tubakasuitsu, ja suitsetavate vanemate lastel.

Kopsuvähirisk on suitsetavatel meestel ja naistel 20–25 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel. See risk suureneb vastavalt sellele, mitu aastat on suitsetatud, mitu sigaretti päevas suitsetatakse ja mis vanuses suitsetamist alustati. Hinnanguliselt põhjustab suitsetamine Euroopas 82% kopsuvähijuhtudest. Erinevate vähkkasvajate osakaal, mida on võimalik suitsetamist vältides ennetada, on esitatud joonisel 2 sulgudes.

Joonis 2. Tubaka suitsetamisest ja, kui nii on märgitud, tubaka muudest tarbimisviisidest või keskkonna tubakasuitsu sissehingamisest põhjustatud vähkkasvajad. Sulgudes esitatud numbrid näitavad tubaka suitsetamisest põhjustatud vähi osakaalu, mis on arvutatud arvestades suitsetamise levimust Euroopa riikides.

Allikas: © iStockphoto.com (Sulgudes olevad väärtused on pärit Agudo ja teiste poolt Euroopas läbiviidud uuringust, mis avaldati 2012).

Tubaka suitsetamine on tõenduspõhiselt kõigi joonisel 2 osutatud vähkkasvajate tekkepõhjus. Lisaks on Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) jõudnud järeldusele, et inimuuringutest saadud kooskõlaliste andmete alusel on piiratud tõendusmaterjali selle kohta, et tubaka suitsetamine suurendab rinnavähiriski (10–30% võrra). Peale selle on piiratud tõendusmaterjali selle kohta, et keskkonna tubakasuits suurendab kõri- ja neeluvähiriski. Selles kontekstis tähendab "piiratud tõendusmaterjal" seda, et tubaka suitsetamine võib põhjustada rinnavähki ja et keskkonna tubakasuitsu sissehingamine võib põhjustada kõri- ja neeluvähki.