Suitsetaja saab ise teha mõndagi, et soodustada suitsetamisest loobumist. Veenvast tõendusmaterjalist nähtub, et need, kes suitsetamisest loobumiseks kasutavad nii ravimeid kui ka käitumisravi, loobuvad suitsetamisest neli korda suurema tõenäosusega kui need, kes ei kasuta mingeid abivahendeid. Need, kes kasutavad ainult üht nimetatud meetoditest, jätavad suitsetamise maha siiski suurema tõenäosusega kui need, kes mingeid abivahendeid ei kasuta.

Kõige sagedamini kasutatav tõhus farmakoloogilise ravi strateegia hõlmab nikotiinasendusravi (NAR), bupropiooni, varenikliini ja tsütisiini. Praegu on tsütisiin kättesaadav üksnes Kesk- ja Ida-Euroopas. Üksikasjalikum teave ravimite kohta on tabelis 3.

Käitumuslik nõustamine koosneb näiteks praktilistest stressiohjamise strateegiatest, sõltuvuse katkestamisest, nikotiinasendusravi alasest nõustamisest ning tubakahimu ja võõrutusnähtudega toimetulekust. Sellist abi saab osutada nii vahetult raviseansil kui ka telefoni, tekstisõnumite või interneti kaudu. Abi kättesaadavusele saavad kaasa aidata apteekrid, perearstid või muud tervishoiutöötajad.

Veel üks meede, mis aitab suitsetamisest hoiduda, on suitsuvaba kodu.