Ei. Vaid väike osa (vahest 1–2%) Euroopa tavapopulatsiooni potentsiaalselt kiirituse tõttu tekkinud vähijuhtudest on seostatavad elanikkonnakiirituse suurimate põhjustajatega, nimelt diagnostiliste meditsiiniliste uuringute ning loodusliku fooni kiirgusallikatega, peamiselt radooniga.

Osa tehislikke kiirgusallikaid, nagu tuumaenergia tootmist, tuumajäätmete transporti ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist või radioaktiivse materjaliga seotud õnnetusi, peetakse ohtlikeks ning need põhjustavad teravdatud meediahuvi. Enamasti saab kiiritust ja sellega seotud vähiriski hoida väiksena kiirituse ja radioaktiivse materjali kasutamise asjakohase õigusliku reguleerimise, tervishoiuasutustes põhjendatud kliinilise arvamuse rakendamise ja siseõhu radooni asjakohase seire kaudu. Kiirituse ja radioaktiivsuse tööstuslik kasutamine on määrustega rangelt reguleeritud. Tavapärastel käitamistingimustel on nende kiirgusallikate tõttu tekkinud keskmine elanikkonnakiiritus väga väike. Tuumaobjektidel, kus hoitakse radioaktiivset materjali, peavad olemas olema ohutusmeetmed ja hädaolukorrakava, sh meetmed läheduses elavate inimeste teavitamiseks ja kaitseks.

Joonis 4: Kiirgusallikad

Allikas: Loa alusel kohandatud, ec.europa.eu/research/energy/euratom/index_en.cfm?pg=fission§ion=protection, 10.3.2014.