D-vitamiin on tähtis, kuid üldiselt piisab väikesest ajast vabas õhus, et selle vaegust vältida. Kui terve inimene viibib regulaarselt väljas, on D-vitamiini süntees piisav ja päikese liigse vältimise pärast ei tasuks muretseda.

D-vitamiini süntees toimub nahas selle kokkupuutel päikesevalgusega ja see on oluline luutugevuse ja hammaste jaoks. Sel võib olla ka muid kasulikke tervisemõjusid (nt südameveresoonkonna tervise parandamine, vererõhu alandamine ja mitmete vähkkasvajate riski vähendamine).

D-vitamiini sünteesitakse nahas päikesevalgusega kokkupuutel väga kiiresti ning täiendavat kokkupuudet D-vitamiini taseme tõstmiseks ei ole vaja. Näiteks kevadel või suvel keskpäeval kella 10–15 vahel katmata näo, käsivarte ja jalgadega väljas viibimisest tavaliselt piisab, et sünteesitaks piisavalt D-vitamiini.

Soovituste vältida liigset päikese käes viibimist ja solaariumi kasutamisest loobumist järgmine kaitseb nahka kahjustuste eest, kuid ei tekita organismis D-vitamiini vaegust. Talvel või kõrgetel laiuskraadidel võib väljasolekut pikendada (kuid UV-indeksit peaks jälgima ka talvel) või eelistama toiduvalikut, milles on suurem D-vitamiini sisaldus (nt tursamaksaõli, rohkem (rasvast) kala, munarebu ja rupsi, nt maksa). Solaariumi kasutamine D-vitamiini taseme tõstmiseks ei ole üldse vajalik ning on täiesti ebasoovitatav nahavähiriski kaasneva suurenemise tõttu.

Kui D-vitamiini vaegus teeb muret, tuleb nõu pidada arstiga.

Kui D-vitamiini vaegus on diagnoositud, tuleb nõu küsida arstilt (nt D-vitamiini lisandina võtmise või muude ravivõimaluste kohta).