Päikeskiirgus sisaldab nähtamatut ultraviolettkiirgust (UV-kiirgust). UV-kiirgus põhjustab nahakahjustusi, mis pikemas perspektiivis võib põhjustada nahavähki. Nahavähk on kõige sagedam vähkkasvaja maailmas peamiselt heleda nahavärviga rahvastikurühmades ning selle esinemissagedus on viimase paari aastakümnega oluliselt suurenenud. Seda suurenemist seostatakse põhiliselt sellega, et kantakse vähem keha katvaid riideid, viibitakse rohkem väljas, üritatakse olla rohkem päikese käes ning hinnatakse päevitamist, sh ka tehislike UV-allikate, nt solaariumi, kasutamist.

Nahavähki on mitut tüüpi. Melanoom tekib pigmenti tootvatest rakkudest ning kuigi see on kõige harvaesinevam, on see kõige agressiivsem ja kõige halvema prognoosiga, kui diagnoositakse hilja. Mittemelanoomseid nahavähke on kaks: basalioom ehk basaalrakuline kartsinoom (basal cell carcinoma, BCC) ja lamerakk-kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC). BCC on heledanahaliste seas sagedaim vähkkasvaja maailmas. BCC annab vähisiirdeid (metastaase) väga harva, kuid võib tekkida katmata kehapinnale, nt näole. SCC esineb harvem, kuid võib olla fataalne juhul, kui vähk jõuab levida enne selle tuvastamist.

UV-kiirgusel on nahale mitmeid kahjulikke tervisetoimeid, millest kõige kiiremini tekkivad on päevitus ja põletus.