Hinnanguliselt on vähirisk inimestel, kes on vähemalt 30 minutit päevas (või vähemalt 150 minutit nädalas) mõõdukalt aktiivsed ligikaudu 4% väiksem kui neil, kelle füüsiline aktiivsus on väiksem (alla 15 minuti päevas). Elustiili tegureid, nagu tervislik toitumine, normaalne kehakaal ja füüsiline aktiivsus, on raske eraldi hinnata, sest üldiselt järgivad tervisliku eluviisiga inimesed neid kõiki. Suurim kasulik tervisemõju tekib tervisliku eluviisi järgimisest (lisateave osades tervislik kehakaal, toitumine ja alkohol).
- Mis tüüpi vähkkasvajaid on võimalik füüsilise aktiivsusega ennetada?
- Kuidas kaitseb füüsiline aktiivsus vähi eest?
- Kas füüsiline aktiivsus vähendab peale vähiriski ka muude haiguste või haigusseisundite tekke riski?
- Mida tähendab füüsiline aktiivsus?
- Kui suur peaks füüsiline aktiivsus olema?
- Kas füüsilise aktiivsuse tüübil on tähtsust?
- Kui palju vähendab füüsiline aktiivsus vähiriski?
- Kuidas suurendada füüsilist aktiivsust?
- Kui vähk on diagnoositud, kas suurem füüsiline aktiivsus võib sel juhul olla kasulik?
- Kuidas mõjub istudes kulunud aeg?