Üldiselt võttes, mida suurem on füüsiline aktiivsus, seda parem. Kasulik on teha võimalikult palju kerge füüsilise koormusega seotud tegevusi (näiteks seismine, jalutamine, rahulik jalgrattasõit, venitus, treppidest käimine, majapidamistööde tegemine ja harrastussport, nt lauatennis või golf). Isegi väikeste füüsilise koormuse annuste summeerumine päeva jooksul on kasulik. Seega tuleb piirata füüsilise tegevusetuse aega, nt istumist või teleri vaatamist. Istumise vähendamine võib kaitsta vähiriski eest, sest takistab kaalutõusu.

Eeldatav oluline kasulik tervisemõju tekib, kui võimalusel harrastada nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka koormusega või 75 minutit raske koormusega füüsilist tegevust või nende koormuselt võrdväärset kombinatsiooni. Mõõduka kuni raske koormusega füüsilise aktiivsuse näited on jõusaalitreening, vastupidavustreening (kestvustreening) ja intensiivne aeroobne treening. Kui on kõhklusi, kas mõõduka kuni raske koormusega füüsilist aktiivsust tohib teha, tuleb nõu pidada arstiga. Soovitatud füüsilise aktiivsuse aja nädalas võib saavutada, kui teha nädalas mitu lühemat harjutuskorda või üks pikem.

Lastel ja noortel peaks päevas kokku olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni raske koormusega füüsilist aktiivsust. Eesmärgi 60 minutit päevas saavutamiseks võivad nad teha mitu lühemat kogu päevale jagatud harjutuskorda (nt 2 korda 30 minutit).