Füüsiline aktiivsus on iga liigutus, mis tehakse skeletilihaseid kasutades. Seega hõlmab see paljusid tegevusi, mida tavapäraselt ei käsitata kehalise koormusena. Sellel laiapõhjalisel määratlusel on mitmeid aspekte. Lihtsam on käsitleda eraldi tegevusi, mis toimuvad eri olukordades – töökohal (kutsealased), vabal ajal (harrastused), kodus (majapidamistööd) või ühest kohast teise minemisel (transport). Paljudel on istuv töö, seetõttu on peamine füüsiline aktiivsus tõenäoliselt harrastusliikumine või ühest kohast teise minemine.
Füüsilise aktiivsuse kasulikkus sõltub otseselt kogu summaarsest liikumisest (st kui kaua ja kui sageli liigutakse) ja selle intensiivsust. Seega on oluline arvestada mis tahes tegevuse kestust, samuti selle sagedust ja intensiivsust. Isegi kerge füüsiline koormus võib olla väga kasulik ning pelgalt istumise vältimine võib oluliselt suurendada energiakulu. Istuva eluviisi puhul, kui istutakse või lamatakse mitu tundi päevas, kulub väga vähe energiat. Mõõdukas füüsiline koormus tekitab kerget higistamist ja/või veidi kiirenenud hingamist. Raske füüsiline koormus tekitab higistamist ja/või hingeldamist ja/või suurendab pulsisagedust. Tabelis 1 on kerge, mõõduka ja raske füüsilise koormuse näited.
Tabel 1. Näited kergest, mõõdukast ja intensiivsest füüsilisest aktiivsusest
Kerge füüsiline koormus | Mõõdukas füüsiline koormus | Raske füüsiline koormus |
---|---|---|
Seismine | Reibas kõnd | Matkamine |
Kõnd (tavakiirusel) | Jalgrattasõit (mõõdukal kiirusel) | Sörkjooks |
Jalgrattasõit (aeglasel kiirusel) | Tennis (harrastusena) | Jalgrattasõit (suurel kiirusel) |
Venitusharjutused |
Sulgpall (harrastusena) | Ujumine |
Lauatennis | Aiatöö | Raskuste kandmine |
Golf | Keegel | Jalgpall |