Ravi aeglustab HIV-i levikut organismis ja soodustab immuunsüsteemi talitlust. See muudab organismi vähem vastuvõtlikuks infektsioonide suhtes ja võimaldab seeläbi pikemat ja tervemat elu. Nakatunu tunneb end energilisemana, on vähem masendunud või hajameelne, seedimine toimib paremini. Samuti väheneb teiste inimeste nakatamise oht. Arst määrab retroviirusvastaste ravimite kombinatsiooni, mis on konkreetse patsiendi puhul asjakohane ja ohutu. Patsienti jälgitakse hoolikalt, et teha kindlaks, kas viirus on pärsitud ning et kahjulikke toimeid ei avaldu. Kuid ravil võib olla ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Tavalisimad on iiveldus, väsimus, kõhulahtisus, nahalööbed, tujukus ja kaalulangus või -tõus.
- Mis on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)?
- Mis seos on inimese imuunpuudulikkuse viirusel (HIV-il) vähiga?
- Millal esineb risk nakatuda inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV-iga)?
- Kuidas saab vähendada inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatumise riski?
- Millal tuleks teha inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) analüüs?
- Mida tuleks teha uuringutes kinnitust leidnud HIV-iga nakatumise korral?
- Kui isik on HIV-positiivne ja saab asjakohast ravi, kas see ennetab HIV-seotud vähkkasvajate tekke?
- Kui HIV-positiivne saab asjakohast ravi, mis on selle ravi muud kasulikud toimed, kas ravi on ohutu ning mis on selle kõrvaltoimed?
- Kust on võimalik saada teavet inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-i) kohta?