Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) on viirus, mis ründab immuunsüsteemi ja nõrgendab organismi vastupanuvõimet infektsioonide ja haiguste suhtes. HIV-nakatunul võivad seetõttu tekkida rasked infektsioonid, mida tervel inimesel tavaliselt toimivate kaitsemehhanismide tõttu ei teki. Haigusseisundit, mis tekib, kui HIV-nakatunud haigestuvad mingitesse haigustesse viiruskahjustuste tõttu, nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks (AIDSiks). AIDS on HIV-infektsiooni hilisfaas, kui organism ei suuda end ilma ravita kaitsta eluohtlike nakkuste eest. HIV-infektsiooni ei saa välja ravida, kuid on olemas HIV-infektsiooni pärssiv retroviirusvastane ravi, mis aeglustab viiruse levikut organismis. Retroviirusvastane ravi aitab enamikku nakatunutest elada kauem ja tervena.
- Mis on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)?
- Mis seos on inimese imuunpuudulikkuse viirusel (HIV-il) vähiga?
- Millal esineb risk nakatuda inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV-iga)?
- Kuidas saab vähendada inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatumise riski?
- Millal tuleks teha inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) analüüs?
- Mida tuleks teha uuringutes kinnitust leidnud HIV-iga nakatumise korral?
- Kui isik on HIV-positiivne ja saab asjakohast ravi, kas see ennetab HIV-seotud vähkkasvajate tekke?
- Kui HIV-positiivne saab asjakohast ravi, mis on selle ravi muud kasulikud toimed, kas ravi on ohutu ning mis on selle kõrvaltoimed?
- Kust on võimalik saada teavet inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-i) kohta?