Analüüs tuleb teha, kui esineb HIV-iga nakatumise risk. Sel juhul tuleb uurida tervishoiutöötajalt, millised on nõustamise ja analüüsimise võimalused ja juhul, kui analüüs osutub positiivseks, alustada viivitamata raviga. Raviga viivitamine HIV-positiivsuse korral soodustab viiruse levikut organismis ning kahjustab tervist, peale selle suurendab see seksuaalpartneri nakatamise riski. Kui analüüs on negatiivne, annab tervishoiutöötaja tuginedes patsiendi HIV-riskile nõu, kas on vaja teha kordusanalüüsi. Kaasaegsete testidega saab harilikult ühe kuu möödumisel nakatumisest kindlaks teha, kas isik on HIV-positiivne. Tavaliselt on analüüsiks vaja vaid väikest kogust verd või sülge.
- Mis on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)?
- Mis seos on inimese imuunpuudulikkuse viirusel (HIV-il) vähiga?
- Millal esineb risk nakatuda inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV-iga)?
- Kuidas saab vähendada inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatumise riski?
- Millal tuleks teha inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) analüüs?
- Mida tuleks teha uuringutes kinnitust leidnud HIV-iga nakatumise korral?
- Kui isik on HIV-positiivne ja saab asjakohast ravi, kas see ennetab HIV-seotud vähkkasvajate tekke?
- Kui HIV-positiivne saab asjakohast ravi, mis on selle ravi muud kasulikud toimed, kas ravi on ohutu ning mis on selle kõrvaltoimed?
- Kust on võimalik saada teavet inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-i) kohta?