HIV-iga nakatunutel on suurem risk teatavate vähkkasvajate tekkeks, sest neil on nõrgenenud immuunsüsteem ja nad on haiguste suhtes vastuvõtlikumad. Kõige sagedamad HIV-infektsiooniga seotud vähkkasvajad on Kaposi sarkoom (teatav veresoonte vähkkasvaja) ning lümfisõlmede, emakakaela-, emaka-, päraku-, kopsu-, vulva-, tupe-, peenise- ja maksavähk. Suurenenud on ka huule-, suu- ja kõrivähi, samuti teatavate naha vähkkasvajate risk.
- Mis on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)?
- Mis seos on inimese imuunpuudulikkuse viirusel (HIV-il) vähiga?
- Millal esineb risk nakatuda inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV-iga)?
- Kuidas saab vähendada inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatumise riski?
- Millal tuleks teha inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) analüüs?
- Mida tuleks teha uuringutes kinnitust leidnud HIV-iga nakatumise korral?
- Kui isik on HIV-positiivne ja saab asjakohast ravi, kas see ennetab HIV-seotud vähkkasvajate tekke?
- Kui HIV-positiivne saab asjakohast ravi, mis on selle ravi muud kasulikud toimed, kas ravi on ohutu ning mis on selle kõrvaltoimed?
- Kust on võimalik saada teavet inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-i) kohta?