Arst või muu tervishoiutöötaja annab nõu, kas ravivajaduse määramiseks on vaja teha lisauuringuid, ning kui ravi on vajalik, siis milline ravi on konkreetsel juhul parim. Maksavähiriski vähendamiseks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest. Samuti tuleb üritada vähendada C-hepatiidiviirusega nakatumise riski.
- Mis on B-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine B-heptiidiviirusega (HBV) Euroopas?
- Mis seos on B-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas B-hepatiidiviirus levib?
- Kas on meetodeid, millega saab vähendada B-hepatiidiviiruse infektsioonist tulenevat maksavähiriski?
- Millal pärast sündi tuleks vastsündinuid B-hepatiidi vastu vaktsineerida?
- Kas vastsündinul võib tekkida maksavähk, kui ta on vaktsineeritud B-hepatiidi vastu?
- Kas B-hepatiidi vaktsiin on ohutu?
- Kui last ei ole vaktsineeritud pärast sündi, kas teda peaks hiljem vaktsineerima?
- Kui täiskasvanu ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas ta peaks end vaktsineerima?
- Millal esineb risk haigestuda B-hepatiiti?
- Millal tuleks lasta end uurida B-hepatiidiviiruse (HBV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui B-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Kas B-hepatiidi ravi vähendab maksavähi tekke riski?
- Mis on B-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust saab teavet B-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta?