B-hepatiidiviirus levib ühelt inimeselt teisele nakatunud kehavedelike või vere kaudu. See ei levi kunagi õhu, toidu või vee kaudu. Vastsündinu võib sündimisel nakatuda, kui ema on nakatunud. Samuti võib infektsioon kanduda ühelt lapselt teisele lähikontakti kaudu ning ühelt täiskasvanult teisele seksuaalsel teel või saastunud süstlanõelte kasutamisel. Muud võimalikud nakatumisviisid on ravi saamine riikides, kus võidakse kasutada saastunud nõelu või verd. Emalt lapsele ja lapselt lapsele viiruse leviku ennetamine on eriti tähtis, sest kroonilise B-hepatiidi teke (maksavähi suurenenud riskiga) on palju sagedam pärast nakatumist viie kuni kümne aasta vanuselt.
- Mis on B-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine B-heptiidiviirusega (HBV) Euroopas?
- Mis seos on B-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas B-hepatiidiviirus levib?
- Kas on meetodeid, millega saab vähendada B-hepatiidiviiruse infektsioonist tulenevat maksavähiriski?
- Millal pärast sündi tuleks vastsündinuid B-hepatiidi vastu vaktsineerida?
- Kas vastsündinul võib tekkida maksavähk, kui ta on vaktsineeritud B-hepatiidi vastu?
- Kas B-hepatiidi vaktsiin on ohutu?
- Kui last ei ole vaktsineeritud pärast sündi, kas teda peaks hiljem vaktsineerima?
- Kui täiskasvanu ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas ta peaks end vaktsineerima?
- Millal esineb risk haigestuda B-hepatiiti?
- Millal tuleks lasta end uurida B-hepatiidiviiruse (HBV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui B-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Kas B-hepatiidi ravi vähendab maksavähi tekke riski?
- Mis on B-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust saab teavet B-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta?