B-hepatiiti haigestumise risk esineb, kui haigust ei ole enne põetud ning selle vastu ei ole eelnevalt vaktsineeritud. Riski suurus sõltub seksuaalpartnerite arvust ning iga seksuaalpartneri individuaalsest riskist. Risk suureneb, kui on kasutatud saastunud nõelu või on satutud olukorda, kus võidi kasutada saastunud nõelu või verd, nt kui ravi on toimunud mingis teises riigis. Samuti esineb B-hepatiidi infektsiooni mõnes Euroopa riigis (nt Kreekas, Rumeenias, Itaalias ja Hispaanias) sagedamini ning kui isik elab või on ühes neist riikidest elanud, võib tal olla suurem B-hepatiiti haigestumise risk.
- Mis on B-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine B-heptiidiviirusega (HBV) Euroopas?
- Mis seos on B-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas B-hepatiidiviirus levib?
- Kas on meetodeid, millega saab vähendada B-hepatiidiviiruse infektsioonist tulenevat maksavähiriski?
- Millal pärast sündi tuleks vastsündinuid B-hepatiidi vastu vaktsineerida?
- Kas vastsündinul võib tekkida maksavähk, kui ta on vaktsineeritud B-hepatiidi vastu?
- Kas B-hepatiidi vaktsiin on ohutu?
- Kui last ei ole vaktsineeritud pärast sündi, kas teda peaks hiljem vaktsineerima?
- Kui täiskasvanu ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas ta peaks end vaktsineerima?
- Millal esineb risk haigestuda B-hepatiiti?
- Millal tuleks lasta end uurida B-hepatiidiviiruse (HBV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui B-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Kas B-hepatiidi ravi vähendab maksavähi tekke riski?
- Mis on B-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust saab teavet B-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta?