Kui esineb suurenenud risk haigestuda B-hepatiiti, tuleb konsulteerida arsti või muu tervishoiutöötajaga, kes võib määrata HBV-uuringu, et teha kindlaks, kas esineb kroonilist B-hepatiidiviiruse infektsiooni. Kui ollakse juba nakatunud, võib arst anda nõu maksavähiriski vähendava ravi suhtes.
- Mis on B-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine B-heptiidiviirusega (HBV) Euroopas?
- Mis seos on B-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas B-hepatiidiviirus levib?
- Kas on meetodeid, millega saab vähendada B-hepatiidiviiruse infektsioonist tulenevat maksavähiriski?
- Millal pärast sündi tuleks vastsündinuid B-hepatiidi vastu vaktsineerida?
- Kas vastsündinul võib tekkida maksavähk, kui ta on vaktsineeritud B-hepatiidi vastu?
- Kas B-hepatiidi vaktsiin on ohutu?
- Kui last ei ole vaktsineeritud pärast sündi, kas teda peaks hiljem vaktsineerima?
- Kui täiskasvanu ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas ta peaks end vaktsineerima?
- Millal esineb risk haigestuda B-hepatiiti?
- Millal tuleks lasta end uurida B-hepatiidiviiruse (HBV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui B-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Kas B-hepatiidi ravi vähendab maksavähi tekke riski?
- Mis on B-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust saab teavet B-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta?