B-hepatiit on haigus, mida põhjustab nakatumine B-hepatiidiviirusega (HBV-ga). Selle viirusega nakatumine võib põhjustada maksakoe armistumist, maksapuudulikkust, maksavähki ja surma. Sümptomid on järgmised: iiveldus; isupuudus; gripilaadsed sümptomid nagu väsimus, üldine valulikkus ja valud ning peavalu; või naha ja silmavalgete kollasus (kollatõbi e ikterus). Täiskasvanutel algab B-hepatiit tavaliselt äkki ja on lühiajaline (ägeda kuluga), kuid vahel võib infektsioon olla ka pikaajaline (kroonilise kuluga) ning kulgeda märgatavate sümptomiteta. Kui nakatuvad väikelapsed ja viie kuni kümne aasta vanused lapsed, tekib sagedamini krooniline hepatiit, samas täiskasvanute puhul on see harv.
- Mis on B-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine B-heptiidiviirusega (HBV) Euroopas?
- Mis seos on B-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas B-hepatiidiviirus levib?
- Kas on meetodeid, millega saab vähendada B-hepatiidiviiruse infektsioonist tulenevat maksavähiriski?
- Millal pärast sündi tuleks vastsündinuid B-hepatiidi vastu vaktsineerida?
- Kas vastsündinul võib tekkida maksavähk, kui ta on vaktsineeritud B-hepatiidi vastu?
- Kas B-hepatiidi vaktsiin on ohutu?
- Kui last ei ole vaktsineeritud pärast sündi, kas teda peaks hiljem vaktsineerima?
- Kui täiskasvanu ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas ta peaks end vaktsineerima?
- Millal esineb risk haigestuda B-hepatiiti?
- Millal tuleks lasta end uurida B-hepatiidiviiruse (HBV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui B-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Kas B-hepatiidi ravi vähendab maksavähi tekke riski?
- Mis on B-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust saab teavet B-hepatiidi ja vaktsineerimise kohta?