Soovitatav on osaleda soolevähi sõeluuringus iga kord, kui uuringule kutsutakse, pärast kutsega kaasasolevate teabematerjalide läbi lugemist ning hoolikat sõeluuringu võimaliku kasulikkuse ja kahjulikkuse kaalumist. Sõeluuringute programmid Euroopa Liidus erinevad uuringusse kaasatavate vanuserühmade ja uuringukutsete vaheliste intervallide poolest, sõltuvalt iga soolevähiga seotud haiguskoormusest riigis, kohalikest ressurssidest ja kasutatavast sõeluuringumeetodist. Enamikus programmides kutsutakse sõeluuringule mehi ja naisi alates 50.–60. eluaastast ja edaspidi iga 2 aasta järel, kui kasutatav sõeluuringumeetod on peitveretest guajakimeetodil või immunokeemiline test, või iga 10 aasta järel, kui sõeluuringumeetodiks on kolonoskoopia või sigmoidoskoopia. Enamik programme jätkab sõeluuringute kutsete saatmist kuni 70–75aastastele. Kui tekib küsimusi, tuleb neid arutada arsti või tervishoiutöötajaga.
- Mis on soolevähk?
- Mis on soolevähi sõeluuring?
- Millal tuleks soolevähi sõeluuringus osaleda?
- Kas parem on kasutada guajakimeetodil põhinevat või immunokeemilist peitveretesti?
- Kui viimati tehtud sõeluuringu tulemus oli normaalne, miks peab sõeluuringut uuesti tegema?
- Kui suur on sõeluuringul soolevähi leidmise risk?
- Kas soolevähk võib tekkida pärast sõeluuringut, mille tulemus oli normaalne?
- Mida teha, kui sõeluuringu tulemus on normist kõrvalekalduv?
- Kas soolevähi sõeluuring võib olla kahjulik ja kas sellega võib kaasneda mingeid ohte?