Sõeluuringu eesmärk on leida soolevähk (või soolevähieelsed seisundid) varajases staadiumis, kui parema ravitulemuse tõenäosus on suur. Soolevähi skriiningmeetodeid on kaks.
- Peitvere määramine roojast on uuring, milles määratakse silmale nähtamatuid verejääke väljaheitest.
- Sigmoidoskoopia ja kolonoskoopia on soolevalendiku endoskoopilised uuringud, mis tehakse painduva endoskoobiga.
Peitveretest (faecal occult blood test, FOBT) on biokeemiline uuring, millega saab määrata vere mikrokoguseid roojaproovist; verekogused on nii väikesed, et need on silmale nähtamatud, millest tuleneb ka testi nimetus. See on enim kasutatud soolevähi sõeluuringu meetod Euroopa Liidus. Kasutatakse kaht tüüpi peitveretesti: guajakimeetodil põhinevat peitveretesti ja immunokeemilist testi (faecal immunochemical test, FIT). Testid erinevad selle poolest, kuidas tuleb roojaproovi võtta ja analüüsida. Mõlema testi puhul saab proovi võtta kodustes tingimustes. Sõeluuringu testikomplekt võimaldab roojaproovi lihtsat võtmist. Proovid tuleb analüüsida laboris.
Sigmoidoskoopia ja kolonoskoopia on meditsiinilised protseduurid, milles kasutatakse pikka painduvat kitsast toru, mille ühes otsas on valgusallikas ja väike lääts. Toru sisestatakse päraku kaudu soolde ning selle kaudu saab vaadelda vähi või teiste haiguste, nt polüüpide põhjustatud soole muutusi. Polüübid on soole ebanormaalsed vohandid, mis mõnel juhul, kui neid ei eemaldata, võivad areneda soolevähiks. Kui uuringul leitakse polüüpe, saab enamiku neist sõeluuringu käigus valutult eemaldada. Kolonoskoopiaga saab vaadelda jämesoolt. Sigmoidoskoopiaga saab uurida ainult jämesoole alumist osa, kuid uuring on kiirem, seda saab teha rahustite manustamiseta ja soole uuringuks ettevalmistuseks, mis on vaja teha enne uuringule tulekut, piisab soolepuhastusest (klistiirist). Sigmoidoskoopia ja kolonoskoopia on invasiivsed protseduurid, millega võivad kaasneda rasked tüsistused.
Kui peitveretesti (guajakimeetodil või immunokeemilise testi) või sigmoidoskoopia tulemused on normist kõrvalekalduvad, määratakse kolonoskoopia, et uurida kogu soolevalendikku vähi või polüüpide esinemise suhtes.
Enamik sõeluuringute tõhususe uuringutest soolevähist tingitud surmade ennetamisel on tehtud üle 45–50aastastel ja alla 70–75aastastel tervetel isikutel. Kõik soovitatud sõeluuringumeetodid vähendavad tõhusalt soolevähi tõttu suremise riski. Uuringute põhjal on osalemine sõeluuringutes, mis põhinevad peiteveretestidel (guajakimeetodil või immunokeemiline test), vähendanud soolevähi tõttu suremise riski 20–30%, osalemine sigmoidoskoopia sõeluuringutes on vähendanud seda riski ligikaudu 50%. Kolonoskoopilises sõeluuringus osalemine vähendab soolevähi tõttu suremise riski hinnanguliselt ligikaudu 30–65%, kuid seda hinnangut kinnitavat tõendusmaterjali on vähe.
Soolevähi tekke risk vähenes sigmoidoskoopia uuringusse kaasatutel 30%. Teisisõnu, sõeluuringus osalenute puhul ennetati 3 soolevähki 10st. Kolonoskoopilise sõeluuringu puhul väheneb risk 50–65%, kuid seda hinnangut kinnitavat tõendusmaterjali on vähe.