Soolevähki nimetatakse veel ka jämesoolevähiks, rektaal- ehk pärasoolevähiks või kolorektaal- ehk käär- ja pärasoolevähiks. Soolevalendikku vooderdav sisekiht koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest. Mõnikord jagunevad rakud liiga kiiresti moodustades rakulise vohandi, mida nimetatakse soole polüübiks (vahel ka adenoomiks). Enamasti ei ole polüübid soole vähkkasvajad (nad on tavaliselt healoomulised), kuid nad võivad aastatega muutuda pahaloomulisteks (maliigseteks). Pahaloomuliseks nimetatakse sellist vähkkasvajat, mille rakud suudavad levida organismis algkolde piiridest kaugemale, teistesse keha piirkondadesse. Tavaliselt ei põhjusta varajases arenemisjärgus vähkkasvaja nädalaid või kuid, mõnel juhul veelgi kauem mingeid sümptomeid. Kuid seejärel tekivad vähi edenedes tavalised algsümptomid, sh verejooks pärakust (päraku veritsus), sooletalitluse muutused (nt pikaajalised kõhulahtisuse episoodid) ja aneemia, mis võib põhjustada väsimust.

Soolevähki haigestumise risk on nii meestel kui ka naistel. Euroopa Liidus on soolevähk sageduselt kolmas vähkkasvaja ja vähist tingitud surmade seas tähtsuselt teine surmapõhjus, mis hinnanguliselt tähendas 2012. aastal 345 000 uut haigus- ja 150 000 surmajuhtu. Euroopa Liidus tekib ligikaudu ühel elanikul 20st soolevähk tema eluea jooksul. Ligikaudu 8 inimest 10st, kellel diagnoositakse soolevähk, on vanemad kui 60aastased. Ligikaudu 5 inimest 10st, kellel diagnoositakse soolevähk, surevad haiguse tõttu; risk surra on väiksem, kui soolevähk leitakse sõeluuringu käigus.