Risk on olemas, kui varem on süstitud veenisiseseid narkoaineid ja kasutatud teistega ühiseid süstenõelu, lubatud endale ebaturvaliselt teha tätoveeringuid, augustusi või akupunktuuri või kui on saadud vere või muude veretoodete ülekandeid enne 1990. aastaid. Hiljem on kõiki ülekantavaid või raviks kasutatavaid veretooteid Euroopas süstemaatiliselt uuritud C-hepatiidiviiruse esinemise suhtes. Risk on olemas, kui varem on saadud injektsioonravi või lastud endale teha augustusi, tätoveeringuid või akupunktuuri olukorras, kus nõelu ei ole kasutatud ohutusnõudeid järgides, mis on sage väljaspool Euroopat asuvates piiratud majanduslike võimalustega riikides või piirkondades ning poliitiliste ja ühiskondlike kriiside ajal.
- Mis on C-hepatiit?
- Kui sage on nakatumine C-heptiidiviirusega (HCV-ga) Euroopas?
- Mis seos on C-hepatiidil maksavähiga?
- Kuidas C-hepatiidiviirus (HCV) levib?
- Millal esineb risk haigestuda C-hepatiiti?
- Kas C-hepatiidi teket saab ennetada?
- Millal tuleks lasta end uurida C-hepatiidiviiruse (HCV) infektsiooni suhtes?
- Mida teha, kui C-hepatiidi suhtes tehtud analüüs on positiivne?
- Mis on C-hepatiidi ravi kõrvaltoimed?
- Kust on võimalik saada teavet C-hepatiidi kohta?