Emakakaelavähk tekib naistel emakakaelas, s.o emakehasse viivas emaka alaosas. Teisiti kui paljud muud vähkkasvajad, mis peamiselt avalduvad vanemas eas, avaldub peaaegu pool emakakaela vähijuhtudest 35 ja 55 eluaasta vahel, kui paljud naised on aktiivselt hõivatud töö- ja pereeluga. Praegustes Euroopa Liidu liikmesriikides (EU-28) esines 2012. aastal hinnanguliselt 34 000 uut emakakaelavähi juhtu ja enam kui 13 000 emakakaelavähist tingitud surma. Eriti suur on emakakaelavähi esinemus mitmes Ida- ja Lõuna-Euroopa riigis, mis ühinesid Euroopa Liiduga pärast 2003. aastat, seejuures on suremus emakakaelavähi tõttu Rumeenias ja Leedus ligikaudu kümme kuni seitse korda suurem kui vastavalt Soomes ja Maltal, kus on Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem emakakaelavähi esinemus. Selline suur vahe on peamiselt seletatav emakakaelavähi ametliku sõeluuringu programmi puudumise või ebapiisava rakendamisega mitmetes riikides, mis on hiljuti ühinenud Euroopa Liiduga.

Peaaegu kõigi emakakaelavähi juhtude tekkepõhjus on inimese papilloomiviirus (HPV). HPV on väga levinud viirus, mis levib sageli seksuaalkontakti kaudu. Emakakaelavähk kulgeb varajastes staadiumides sageli sümptomiteta. Sümptomitest on tavalisim ebaharilik verejooks tupest, mis võib tekkida pärast seksimist, regulaarsete menstruaalverejooksude vahelisel ajal või pärast menopausi.

Ebanormaalne veritsus ei tähenda tingimata emakakaelavähki, kuid seda tuleb niipea kui võimalik lasta arstil uurida. Kui arstil tekib emakakaelavähi kahtlus, tuleks patsient suunata eriarstile.

Kui emakakaelavähk diagnoositakse varajases staadiumis, on kirurgiline ravi enamasti tõhus.