Keskkonna tubakasuitsu sissehingamine põhjustab enneaegset surma ja mitmesuguseid haigusi. See põhjustab kopsuvähki, südame isheemiatõbe ja hingamisteede haigusi ning halvendab näiteks astma kulgu. Mõnes riigis on endiselt lubatud suitsetada näiteks baarides ja restoranides ning sealsed töötajad puutuvad keskkonna tubakasuitsuga pidevalt kokku. Ühendkuningriigis on hinnanguliselt 14–15% mittesuitsetajate kopsuvähijuhtudest põhjustanud keskkonna tubakasuitsu sissehingamine. See osakaal võib olla veelgi suurem riikides, kus kokkupuude keskkonna tubakasuitsuga on sagedam kui Ühendkuningriigis, näiteks riikides, kus suitsetamine on levinum või kus suitsetatakse sagedamini kodus. Neist inimestest, kes ei ole kunagi suitsetanud, on neil, kes puutuvad kokku keskkonna tubakasuitsuga, kaks korda suurem kopsuvähirisk kui neil, kes keskkonna tubakasuitsuga kokku ei puutu.

Suitsetamine aeglustab loote arengut. Sigarette suitsetavate rasedate puhul on vastsündinud keskmiselt 150–250 grammi väiksema sünnikaaluga kui mittesuitsetajatel. Vastsündinute väikest sünnikaalu seostatakse suurenenud kahjuliku tervisemõjuga. Ema suitsetamist seostatakse ka imiku äkksurma sündroomiga (hällisurm) ning lastel ägedate hingamisteede probleemide ja kõrvaprobleemidega.