Varajases staadiumis vähkkasvaja leidmine ei vähenda alati naise riski surra rinnavähi tõttu. Kuigi mammograafial on võimalik tuvastada pahaloomulisi kasvajaid, mida ei ole võimalik kuidagi tunda, ei tähenda väikeste kasvajate ravi alati seda, et naine ei sure rinnavähki. Kiiresti kasvav või agressiivne vähk võib olla levinud keha teistesse piirkondadesse veel enne, kui ta leitakse. Sõeluuring ei pruugi aidata pikendada selliste kasvajatega naiste eluiga, vaid selliste kasvajatega naised elavad pikemat aega teadmisega, et neil võib olla paratamatult surmaga lõppev haigus. Peale selle ei pruugi mammograafiline sõeluuring pikendada nende naiste elu, kel on kasvajaga kaasuvalt mingi muu raskem haigusseisund.
Röntgenkiiritus on potentsiaalselt vähki tekitav. Mammograafiaks vajatakse väikest kiiritusdoosi, seepärast on kiirituskahjustuse risk väike. Ametlike programmide mammograafiliste sõeluuringute kasulikkus ületab võimalikku kiiritusest tingitud kahju.
Valepositiivsed tulemused tekivad, kui radioloogid leiavad mammograafial normist kõrvalekalde, kuigi vähkkasvajat tegelikult ei esine. Kõigi normist kõrvalekalduvate tulemustega mammogrammide järel tuleb teha lisauuringud (diagnostiline mammograafia, ultraheli, ja/või biopsia), et teha kindlaks vähi esinemine. Mammogrammi valepositiivsed tulemused võivad põhjustada ärevust ja muid psühholoogilise stressi avaldumisvorme, kuid need ei ole tavaliselt kauakestvad. Lisauuringud vähidiagnoosi välistamiseks võivad olla aeganõudvad ja põhjustada füüsilist ebamugavustunnet. Et minimeerida ooteaegu ja sellega seotud ärevust, kavandatakse Euroopa kvaliteedistandardeid.
Üle 20aastase ajavahemiku jooksul on 1 naine 5st, kes on regulaarselt osalenud sõeluuringutes, saanud uuringul valepositiivse tulemuse, mida on võimalik kindlaks teha ilma invasiivsete protseduurideta. Sama ajavahemiku jooksul vajab 1 naine 10st invasiivset protseduuri (väikeste koeproovitükkide nõelaga võtmist) ilma kirurgilise sekkumiseta ning ligikaudu kuni 1 naist 100st tuleb mammograafia tulemuse selgitamiseks opereerida.
Lisarisk on sõeluuringul leitud rinnavähi puhul ka see, et ilma sõeluuringuta ei oleks ei patsient ise ega tema arst kunagi vähkkasvajat leidnud, seda olukorda nimetatakse ülediagnoosimiseks. Kahjuks on sõeluuringus leitud vähkkasvajate puhul võimatu kindlaks teha, millised neist on ülediagnoositud. Hinnanguliselt on iga 5–10 juhtu 100st sõeluuringus leitud vähkkasvajast ülediagnoositud. Ülediagnoosimise risk on väiksem noorte naiste puhul ja suurem eakamatel naistel.