Euroopa Liidus on rinnavähk naiste seas sagedaim vähkkasvaja ja ka tähtsaim surmapõhjus vähist tingitud surmade seas, mis tähendab hinnanguliselt 365 000 uut haigus- ja 91 000 surmajuhtu igal aastal. Rinnavähk ei ole üks haigus, esineb eri tüüpi rinnavähki. Euroopa Liidus diagnoositakse ligikaudu 1 naisel 10st elu jooksul rinnavähk – tavaliselt keskealistel või eakatel naistel, kuid ka noortel naistel võib rinnavähk tekkida. Meestel on rinnavähk haruldane.

Rinnavähk põhjustab harva muid sümptomeid peale rinnanäärmekoe sõlme või paksenemise (kuigi enamik rinnanäärme sõlmedest ei ole vähkkasvajad). Kui rinnavähk diagnoositakse varajases staadiumis, saab seda välja ravida enne, kui see levib keha muudesse piirkondadesse. Mis tahes eas naistel tuleks rinnas sõlme avastamisel konsulteerida arsti või tervishoiutöötajaga.

Tõenäosus diagnoositud rinnavähist terveneda sõltub väga palju rinnavähi tüübist ja sellest, kui kaugele see on diagnoosimishetkel arenenud. Ravi on väga tõenäoliselt edukas, kui vähk diagnoositakse varajases staadiumis. Rinnavähi sõeluuringutega saab varajases staadiumis vähki avastada ja sellega suurendada elumust. Euroopa Liidus sureb rinnavähiga naistest vaid 1 haigestunu 4st selle haiguse tõttu. Uuringutes on tõendatud, et sõeluuringul diagnoositud rinnavähiga naistel, on rinnavähi tõttu suremise risk väiksem. Regulaarne osalemine sõeluuringutes võib ennetada rinnavähist tingitud surma ligikaudu 4 juhul 10 piltdiagnostiliselt diagnoositud juhust. Teadmiste täienemise ja parema ravi tõttu paraneb elumus kogu aeg.